Arengukava

Juhkentali ega Keldrimäe arengukava otseselt koostatud ei ole (arvatavasti ei ole linnavalitsus asumite kohta võtnud vastu mitte ühtegi dokumenti peale asumite piiride määramise). Juhkentali Seltsis arutust leidnud ja sõelale jäänud ideed on kirja pandud allpool esitatud arengukava visioonis.

Ettepanek Juhkentali-Keldrimäe asumi arengukava kohta

Peamine eesmärk: eriline piirkondlik identiteet, kesklinnalähedane oivaline tervislik elukeskkond (eriti hea elamise koht), sh lastega peredele.
Peamised märksõnad: kohalik huvi, kogukondlikkus, hoolimine oma ümbrusest ja kaasinimestest, minevikupärand ja kaasaegne inimmõõtmeline linnaruum, füüsiline liikumine ja huvitegevus.
Eeldused:
– tugev ajalooline identiteet ja suurepärased ruumilised võimalused, seostuvus Kesklinna arengukavaga (asumite omanäolisuse säilitamine ja elanikkonna identiteeti suurendava kodanikualgatuse toetamine; elukeskkonna kvaliteedi parandamine, autode liikluskoormuse vähendamine, ühistranspordile ja kergliiklusele paremate tingimuste loomine, kergliiklusteede rajamine ja kergliikusteede võrgustiku arendamine, rohealade parem kasutamine rekreatsioonialadena (kohvikud ja sportimisvõimalused), kättesaadavus inimestele, ühtlasi liikumisvõimaluste laiendamine, tingimused huvitegevuseks ja vaba aja veetmiseks kohapeal, selleks rajatiste, sh kultuurirajatiste kasutamine, loomemajanduse ergutamine, tänavaruumi muutmine inimmõõtmeliseks, avaliku ruumi väljaarendamine, sh kohalikud platsid;
– olemasolevad seotud pargid, staadionid, ka kalmistud jm rohealad, ka pärandobjektid;
– olemasolevad Juhkentali kool, lasteaiad, Keldrimäe rahvamaja, Liivalaia raamatukogu, Kaasani kirik ja Kesklinna sotsiaalkeskus;
– lähedus kesklinnale ja teenusepakkujatele ning samas paiknemine linna ääres;
– Juhkentali Selts (JS) kui kohaliku kogukondlikkuse edendaja.
Peamised probleemid:
– üldplaneeringu puudumine ja kohalikku huvi ja linnaruumi kvaliteeti eirav arendustegevus;
– ajaloolise Juhkentali lõhestatus piki peatänavat kaheks asumiks Juhkentaliks ja Keldrimäeks;
– elanikkonna paiknemine valdavalt Keldrimäe magalas, rekreatsiooniala asumine Juhkentalis;
– Juhkentali tänava autoliikluse koormus ja võimatus teisiti liikuda ning inimmõõtmeline avalik ruum vaid parkides ja kalmistutel;
– suhteliselt eakas elanikkond ja vähe lastega peresid;
– põhikooli tegevuslik eraldatus ja rahvamaja tegevuse likvideeritus;
– kohalikele mõeldud kooli ja lasteaia puudumine.
Peamised tegevussuunad (JS algatusel):
a) Juhkentali ja Keldrimäe asumite ühendamine Juhkentali-Keldrimäe asumiks;
b) asumikeskuse väljaarendamine;
c) asumi kohta teabe koondamine;
d) piirkonna pärandi uurimine ja selle väärtustamine ning kaitse;
e) piirkonna väärtuste esiletoomine, propageerimine ja kaitse;
f) kogukondlike suhete arendamine, sh veeb ja FB, kogukondlikud infotahvlid, piirkonnaga seotud inimeste võrgustik, kohalikud rahvakoosolekud, seltskondliku ja tervisliku tegevuse, täiskasvanute ja laste huvitegevuse edendamine, rahvaürituste korraldamine, kogukondliku aktiivsuse ja ühistegevuse soodustamine;
g) kohalik noorsootöö ja venekeelsete elanike lõimimine;
h) kohalike detailplaneeringute menetluste analüüs ja menetlustes osalemine;
i) kohalike strateegiliste objektide asumipõhine funktsionaalne väljaarendamine (linnavalitsuse poolt): põhikool, lasteaed ja rahvamaja;
j) kohaliku arengukava väljatöötamine (koostöös linnavalitsusega) ja selle teostamine (linnavalitsuse poolt);
k) üldplaneeringu taotlemine, kaasaegse edumeelse linnakeskkonna kujundamine ja selle väljaarendamisel ka varasema arvestamine, mis ei ole enam säilinud, sh:
1) erinevates asumiosades kohalike platside ja kogukonnaaedade (ka selleks maa eraldamine) väljaarendamine;
2) kaitstavate pärandobjektide, miljööalade ja miljööväärsuste määratlemine ning esiletõstmine linnaruumis, ehitustegevusele piirangute kehtestamine;
3) teabetahvlitega kultuuri- ja terviseradade võrgustiku väljaarendamine, sh asumi osasid ühendavate rohealasid läbivate kergliiklusteede rajamine ja sellega seotud kultuuriloolise avaliku ruumi välja arendamine:
– endise Härjapea jõe kulgemist järgiv Härjapea tee (Kaasani kiriku juurest Ülemiste mäeni, ühtlasi Ülemiste mäe piirkonna ühendamine muu asumiga ja kesklinnaga – kavandamine planeeringute tasemel, head väljavaated);
– endise kitsarööpmelise raudtee kohale Raudtee tee (Tehnika tänavalt Kadriorgu, ühtlasi erinevate linnapiirkondade ühendamine – võetud linnavalitsuse tööplaani);
4) piirkondliku liikuvuskava väljatöötamine;
5) tänavate kaasajastamine inimmõõtmeliseks koos haljastusega ning autoliikluse vähenemiseks ja alternatiivseks liikumiseks tingimuste loomisega, sh peamised kohalikud tänavad (Juhkentali, Lastekodu ja Keldrimäe; läbirääkimised kommunaalametiga ei ole seni edu toonud);
6) Kalevi staadioni piirkonna ja keskturu piirkonna ideekonkurssi ja arhitektuurivõistluse korraldamine ning nende sidumine kohaliku linnaruumiga;
7) kohaliku linnaruumi korrastamine ja juurdeehitamise tingimuste määratlemine kohalike piirkondade kaupa, ka nende terviklik planeerimine.
Mais 2015