Asumikeskus

Asumile on eelkõige vajalik asumikeskus.

Seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga on üle riigi välja ehitamisel hulk asulate keskusi ning selleks ellu kutsutud programm „Hea avalik ruum“.

Juhkentali ajalooline keskus asus praeguse bussijaama kohal, mida nimetati laadaplatsiks ja kus tegutses ka ülelinnaline vanakraamiturg (toodi üle 20. sajandi alguses Väikese Rannavärava juurest). Selle kõrvale Ülemiste mäe veerule ja jalamile olid Härjapea jõele rajatud esimesed vesiveskid ja tööstusettevõtted, tekkinud piirkonnale nime andnud mõis. Ning siia suundus ka Juhkentali tänav. Nõukogude ajal siia rajatud bussijaam ilmselt ei võimalda realistlikku visiooni asumikeskusest. Samas on elanikkond koondunud keskturu ümbrusse, mis välistab asumikeskuse kavandamise teistesse kultuuriloolistesse logistiliselt sobivatesse kohtadesse nagu Kalevi spordihalli esine Tiigiveski pargi kõrval või Pleekmäele Kaasani kiriku juurde. Ühtlasi ei ole tõenäoline, et nende paikade juba välja kujundatud arendusplaane muudetaks. Loogiline ja suhteliselt heade eeldustega kohaks on vaid keskturu piirkond. Esiteks sai puruks pommitamise järel piirkonna üles ehitamine alguse Kolhoosi Keskturu rajamisest. Sellega kaasnes Estonia teatrimaja kõrval asunud suurturu traditsiooni edasikandmine uues kohas. Samas ehitati uue turu administratiivhoone üks tiib Keldrimäe rahvamajaks. Kuigi turg erastati (turualune maa alles 2014), toimus see koos rahvamaja tegevuse jätkumisega. Olukorras kus kolhoosid on kadunud ja talukauba tootjaid vähe ning kaubandus on liikunud moodsatesse kaubanduskeskustesse on keskturg jäänud vaid räpaseks musta äritsemise kohaks, pealegi veel kesklinnas. On selge, et selle kadumine on aja küsimus. Samas on tegu avaliku ruumiga ja avaliku otstarbega, millest täielik loobumine oleks asumi arenguvõimalust hävitav piirkonnale ja suur kaotus ka linnale. Nüüd kui algatatud on keskturu uus detailplaneering, on seltsi taotlusel linnavalitsus seadnud selle tingimuseks nii turu ajaloolise peahoone säilitamise kaalumise kui ka ideekonkursi ala üldiseks planeerimiseks. Seltsi arvates on mõistlik kompromiss, et turu erastaja saab planeeringu kaudu õiguse ehitada praeguse turuplatsi (2/3 territooriumist) ulatuses välja tulusa elamukvartali ning peab selle eest loobuma ajaloolisest turuhoonest ja selle ümbrusest. Lisaks rahvamajale saaks hoone pikema tiiva võtta kasutusele erinevate kohalike teenuste osutamiseks, kusjuures hoone sobib ideaalselt asumikeskuse jaoks. Rahvamaja ette jääv plats on võimalik kujundada kohalikuks väljakuks, kus võiks jätkata ka talukaubaga kauplemist. Rahvamaja taha jääb hoone peasissekäigu esise ala saaks kujundada aga vaiksemaks kõrghaljastuse ja purskaevuga nurgakeseks, mida piirkond samuti vajab. Logistiliselt on see Keldrimäe tänava äärde jääv ala ideaalne, isegi parem kui sõjaeelne laadaplats. Peamiselt seetõttu, et Keldrimäe on kujunenud elanike raskuskeskmeks ja inimesed on harjunud keskturul käima. Lisaks asub paik piirkonna keskmes ning on hästi ühenduv Juhkentali ajaloolise peatänava, naaberasumite ja Tallinna keskusega, sh Torupilli Otsa kaudu ka Tartu maanteega. Ühtlasi on see ainus võimalus Keldrimäe rahvarohkes piirkonnas asumlikku head keskkonda luua ja tekitada ühtlasi vääriline keskus ka ajaloolisele Juhkentalile ning panna piirkond tegelikult asumina toimima. Kohaliku keskuse välja arendmine oleks korrastava mõjuga muidu kaootilisuse tõttu kurikuulsale Keldrimäele ja võimaldaks piirkonna kujundada sidusaks ja terviklikuks. Tegemist on Tallinna ühe väga väärtusliku ulatusliku piirkonna tervikuna hea linnaruumina, sh hea elu- ja ärikeskkonnana toimimise ainsa võimalusega. Vastasel juhul jätkub senine kaos ja kidumine.