Härjapea tee ja rekreatsioon

Juhkentali on ajalooliselt kujunenud Härjapea jõe ümber, kusjuures tema peamine liiklussoon Juhkentali tänav on sobiv vaid autotransiidiks (kuigi see ametlikult transiittänav ei ole). Üldse on kõik tänavad väljaehitatud põhiliselt autoliikluseks ja inimesed väldivad kohalikku liikumist jalgsi või jalgrattaga. Samuti puudub hea ühendus rekreatsioonialade ja -objektidega ning kõik piirkonna osad ei ole ka sidusad (nt Ülemiste mäe ehk Sossi mäe piirkond). Tiheda autoliiklusega Juhkentali tänav lõikab piirkonna kaheks, mitte ei ühenda seda. Suhteliselt heas olukorras on vaid Juhkentali tänavast lõunasse jääva ala koeraomanikud.

Kuigi on tekkinud suund muuta tänavaid inimsõbralikuks, võtab see palju aega ja tänavad ei hakka kunagi ühendama rekreatsioonialasid. Piirkonna sidumine on võimalik ja mõistlik eelkõige kergliiklusteedega. Juhkentali Selts tegi linnavalitsusele ettepaneku Härjapea tee rajamiseks sidudes selle Jaak Juske poolt algatatud Härjapea jõe infotahvlitega tähistamisega. Õnneks on endine Härjapea jõe org jäänud tee rajamiseks suhteliselt vabaks. Idee tugevaks küljeks võib seejuures pidada väärtuslike rekreatsioonialade paremini ligipääsetavaks tegemine ja ühendamine. Ilmselt on see põhjus, miks linnavalitsus otseselt deklareerimata asus tee rajamist erinevates planeeringutes arvestama. Otsustavaks sai linnavalitsuse poolt julgustatuna seltsi ja kaitseministeeriumi vaheliste läbirääkimiste tulemusel saavutatud kokkulepe võimaldada kergliiklustee rajamine riigi poolt kavandatava endise Juhkentali mõisaala äärde. Ministeeriumi erinõuete tõttu oli seni arvata jõe kujundina sidusa ühendustee ebavõimalikkust. Saavutatud kokkuleppe üle avaldati headmeelt ning seati kergliiklustee ka keskstaadioni detailplaneeringu tingimuseks. Sellega on suurem ja komplitseeritum osa teest lahendatud. Lahendamist vajavad veel lõigud Masina tänava ja Sossi mäe vahel, staadioni ja Tiigiveski pargi vahel ning pargi ja Kaasani kiriku vahel, ka Toonela tee osas.

Peale Härjapea tee on selts taotlenud kergliiklustee rajamist veel endise kitsarööpmelise Sadama raudtee kohal, mis peale hea juurdepääsu Tehnika tänavale ja Kadriorgu tekitaks väga olulise üle-linnalise ühenduse, mis soodustab Juhkentali piirkonna avatust. Linna kommunaalamet on kinnitanud, et selle tee rajamine on võetud 2017.a tööplaani.

Härjapea jõgi ja kitsarööpmeline raudtee saaksid kergliikusteede kaudu linnaruumis mõjusad kujundid ning linnaruum ja selle ulatuslikud rekreatsioonialad avaneks nende kaudu inimestele. See on Juhkentali peamine ressurss, mis on vajalik kasutusele võtta. Selle kaudu muutub piirkond atraktiivseks ning „hakkab õitsema“. Peale nimetatud kergliiklusteede rajamise on vajalik ümber kujundada ka kohalik tänavaruum, et inimesed kergliiklusteel üldse jõuaksid. Selts on taotlenud linna poolt tänavaremontide teostamisel kergliiklusradade eraldamist ja autoliikluse piiramist. Viimasel ajal on teostatud hulk teereminte (Lastekodu, Keldrimäe, Mardi, Võistluse), kuid midagi ei ole muutunud. Ometi on Tallinna arengukavas jalakäijate ja kergliikluse tingimuste parandamine kuulutatud autoliikluse vähendamise ja ühistranspordi arendamise kõrval absoluutseks prioriteediks. On karta, et kui 2016.a teisel poolel hakatakse remontima Juhkentali peatänavat ei muutu samuti midagi. Seni kuni ei muutu ei saa olukord paraneda.