Martti Preem. Juhkentali-Keldrimäe planeerimisest

Martti Preemi ettekande lühikokkuvõte 4.04.2013 kõnekoosolekul „Juhkentali-Keldrimäe üldplaneering, vajadused ja probleemid“

Esmalt tuleks märkida, et Juhkentali asumi piirideks on Juhkentali tn –Odra tn – Tartu mnt – raudtee kuni Veerenni tänavani – Veerenni tn – Tehnika tn kuni Filtri teeni ja sealt edasi piki Siselinna kalmistu aeda Herne tänavani ja siis Herne tn kuni Juhkentali tänavani. Niisiis kuulub Juhkentali asumisse ka Sossi mägi, mida sellisena küll tavaliselt pole käsitletud.

Asumis hoonestatud miljööalasid ei ole. Kõige enam on muidugi väärtuslikuks alaks Siselinna kalmistu, mis ongi koos Sõjaväe kalmistuga kõige tugevam identifitseeriv objekt asumis. Arhitektuurselt on silmapaistev endine haiglahoone, nüüd kaitseväe peastaabi hoone Filtri teel, Liviko tehasekompleks, Fahle maja Sossi mäel, tselluloositehase tuletõrjedepoo Masina tänaval ja samal ristmikul olev Fahle villa ning ka Kalevi spordihall Juhkentali tänaval.
Kahtlemata oleks mõjuv objekt ka Kalevi staadion kui temale lähenemine oleks selgemalt struktureeritud ja tänav heakorrastatud.

Ka Siselinna kalmistule pääs jätab mahajäätud ja rääbakil mulje. Peaväravasse viiv Toonela tänav on halvas seisus, aga kõige hullem on see, et väravaesine ala on nagu mõni mahajäetud tagahoov lagunevate ja osalt tühjade garaažidega. Siin tuleks küll rakendada sundvõõrandamist, et rajada korralik tänav koos parklaga peavärav ette. Ilmselt tuleks asumiseltsil linnavõime selles suunas survestada. Natuke parem on pääs õigeusu kalmistule Herne tänavalt, kuid ka see tänav vajaks remonti.

Sõjaväekalmistul on viimasel ajal palju heakorrastustöid tehtud ja lõpuks taastatud ka prof. E.J.Kuusiku projekteeritud mälestusehitis. Küll aga on praegune sissepääs endine kõrvalpääs ja monument oli rajatud orientatsiooniga peaväravale, mis on samuti E.J.Kuusiku projekteeritud. Peavärav aga oli suletud nõukogude sõjaväe territooriumiga ja oli seda jätkuvalt ka Eesti sõjaväe poolt ja nüüd NATO küberkaitse keskuse territooriumiga. Ometi lähtub Filtri teelt sirge allee just peaväravasse. Tuleks mõjutada siiski otsustajaid, et see allee avataks ja piirataks küberkaitse keskuse hooned allee poolt piirdeaiaga, mis peaks ju ka tagama piisava kontrolli ja kaitstuse.

Planeeringutega on kavandatud uusarendused korterelamutega Juhkentali tn ja Kalevi staadioni vahelisel alal, samuti Võistluse tn ja staadioni vahel.

Kahtlemata on ulatuslikem arenguala Sossi mägi, mis on ka üks Tallinna kõrgehitiste piirkond. Kehtestatud on ka detailplaneering, mis näeb ette korterelamud Juhkentali tn 46-50 kruntidele, seejuures nurgakrundile 9-korruselise mahu.

Detailplaneeringuga on terviklahendus antud endisele tööstuskvartalile Lastekodu-Masina –Juhkentali tänavate vahel, kuhu on kavandatud mitmefunktsiooniline hoonetekompleks (supermarket, bürood, korterid, parkimismaja), kuhu on ette nähtud ka mitu 14-korruselist mahtu, kusjuures Fahle villa Masina tn nurgal on ette nähtud säilitada.
Häbiväärne on aga lammutustvajavate hoonete püsimine Juhkentali 40-44 kruntidel, mis peaksid asenduma magistraali äärde sobivate ehitistega.

Juhkentali tn ja Tartu mnt vahele jääb aga hoopis Keldrimäe asum.
Kuigi 1970-ndatel lõhuti siin enamus väljakujunenud ajaloolisest struktuurist paneelelamute ehitamisega on siiski siin säilinud veel terviklikud tänavalõigud Mardi tänaval ja Jakobi tänaval, kus vanade hoonete renoveerimisega ja uute, sobivas mastaabis elamutega on võimalik säilita ja arendada eelmist ajastut meenutavat miljööd.
Arhitektuurimälestisena on siin aga kaitse alla võetud stalinistliku klassitsismi näitena Tartu mnt-Kreutzwaldi-Lastekodu ja Liivalaia tänavate vaheline kvartal.
Tartu mnt äärne terviklahendus on antud Tallinna kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringus ja sellele vastavalt on rajatud esimene hoonetekompleks Gildi tn ja Tartu mnt nurgale. Sarnane lahendus peaks algama Torupilli otsast ja ulatuma Odra tänavani.

Juhkentali ja Keldrimäe asumite vahel kulgev Juhkentali tänav on aga üks probleemitekitavaim teema neile.
Juba 1990-ndail aastail püüti leida lahendus, kuidas vähendada Juhkentali tänava liikluskoormust ja selleks kavandati uus tänav Lauteri tn pikendusena, mis nimetai Imanta tänavaks, Liivalaiast kuni Liivamäe tn ja Juhkentali tn ristmikuni ja sealt edasi läbimurdena üle olemasoleva hoonestuse Võistluse tn kaudu Filtri teeni. Tänaseks on Imanta tn teemaa-ala krunt lausa moodustatud ja selline lahendus fikseeriti ka Tallinna 2001 üldplaneeringus. Tallinna tänavate ja transpordiskeemi teemaplaneeringu koostamise käigus on loobutud läbimurdest Võistluse tänava suunas, mis tähendab, et Juhkentali tänav jääb funktsioneerima magistraaltänavana vähemalt Liivamäe tn ristmikust Odra tänavani, kus on võimalik ka tänavat laiendada 4-realiseks. Kahjuks aga eelmisest kontseptsioonist lähtuvalt kehtestati 1990-ndate lõpus detailplaneering Vana-Liivamäe tn ja Juhkentali tn nurgale, mille alusel paar aastat tagasi kerkiski kaks elamut nii, et Juhkentali tänavat enam ei saa laiendada 4-realiseks ega lisada ka jalgrattarada.
Et hajutada liikluskoormus Juhkentali tänava lõigul Liivalaiast Vana- Liivamäe tänavani tulekski välja ehitada Imanta tänav, mis võimaldaks olemasoleva Juhkentali tänava kujundada ühesuunaliseks tänavaks suunaga linnast välja ( so Lembitu tänava suuna pikendus) koos jalgratta rajaga ja uus Imanta tänav oleks siis ühesuunaline jalgratta teega tänav suunaga linna (nö Lauteri tänava pikendus). See parandaks keskkonnatingimusi sellel Juhkentali tänava lõigul, kuigi mõnevõrra suurendaks siis Imanta tänav äärsetele elamutele langevat saastekoormust, kuid liiklusohutus paraneks tunduvalt ja loodaks ka eeldused jalgratta kasutamiseks antud piirkonnas.

Martti Preem, arhitekt
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhataja 2005-2011
2011- Riigi Maa-ameti planeeringute osakonna juhataja