Peatänav jt tänavad

Juhkentali tänav on ajalooline Juhkentali peatänav, mis suundus veskite ja piirkonnale nime andnud mõisa juurde. Peatänav seob Juhkentali, kusjuures tänava vasakule küljele jääb Keldrimäe. Sellelt tänavalt pääseb kõikidesse piirkonna osadesse.

Paraku on peatänav pärast autode leiutamist täitnud põhiliselt transiittänava ülesannet ja valdav osa tänavaruumist on antud tihedale masinliiklusele. Tänapäeval ei soovita peatänaval ei jalgsi ega ka rattaga liikuda. Majast väljudes istutakse autosse või püütakse jõuda lähima bussipeatuseni. Bussipeatus on ainus koht, kus sellisel juhul kohalikke kohatakse.

Kogukondlik linnaruum eeldab häid tingimusi jalgsi ja rattaga liikumiseks ning häid ühendusteid. Ühtlasi on vaja avalikku ruumi kuhu kohalikul oleks asja. Hea on, et arvestades kergliiklusteede rajamist on vajalik tänavate ja teede võrk olemas ning kõik tänavad saab inimmõõtmeliselt ümber kujundada.

Ainus tänav, mis vajab lisatänavat on peatänav. Lisatänavat on vaja üksnes Liivamäe tänava ristist suunaga kesklinna poole, sest Keldrimäe (sh Tiigiveski ja Kaasani kiriku ning nende ümbruse) ja rekreatsioonialade ühendamiseks Härjapea kergliiklusteega, aga ka piirkonna liikluskoormuse vähendamiseks, on vajalik Juhkentali tänava muutmine Liivalaia ja Liivamäe tänavate vahelises osas ühesuunaliseks, soovitavalt ka üherealiseks. See on vaid aja küsimus ja laheneb kui hakatakse välja ehitama Olümpia hotelli vastas asuvat kvartalit. Juba aastakümneid on olnud kavas Imanta (kandnud ka Väike-Juhkentali nime ja peatänav Suur-Juhkentali nime, sisuliselt ongi olnud tegu justkui ühe tänava hargnemisega) tänava taastamine. Vastav detailplaneering kehtib ja seda ära muuta ei ole võimalik. Vaatamata tänava taastamise mõistlikkusele ja vajalikkusel on asjast vahetult puudutatud avaldanud muret. Üldisi arenguid arvestades peaks see tänav olema vaid asumisisene ja masinatele üherealine. Juhkentali Selts seisab selle eest, et praeguse olukorraga võrreldes piirdutaks üksnes Juhkentali tänavaga ja Liivalaia tänavaga ühenduse taastamise ning kõnnitee ja kergliiklustee (eeldatavasti tee erinevatel külgedel) rajamisega ning, et autotransiit lõpeks. Transiidi sulgemine alates bussijaama ristist autoliiklust praegusega võrreldes oluliselt ei kasvataks. Seoses Imanta tänava väljaehitamisega kaoks praegune linnale kohatu jäätmaa ja kohalik linnaruum saaks omale kohase väärtuse ja väärikuse, sh Härjapea rekreatasiooniala (ajalooline Haljasorg) pikendusena.

Kahtlemata vajavad kohalikud tänavad laiemaid, sõiduteest haljasribaga (ka kõrghaljastatud) eraldatud kõnniteid, sobivat valgustust ja tänavainventari (sh prügikastid ja pingid). Alles siis soovivad kohalikud tulla tänavatele ja mujale kogukondlikku avalikku ruumi ja ühiskond üldiselt areneda. Kui spordihalliplats ja asumikeskus praeguse keskturu ääres saaks ka inimmõõtmeliselt välja arendatud, võiksid kohalikud tunda, et Juhkentali-Keldrimäe on parim koht elamiseks.

Vt kohaliku arhitekti ja asumiaktivisti Indrek Palmi visiooni Juhkentali tänavast: a)pealtvaade, b) ristlõige.