Piirkonna terviklikkus

Ruumiline identiteet kogukondlikkuse alusena on otseselt seotud keskkonna loodusliku ja kultuurilise pärandiga. Kui see sidusus on juba välja kujunenud, siis jääb see püsima seni kuni sellest pärandist on oluline osa veel säilinud. Tavaliselt säilib pärand kaudselt ka ruumi uuendamisel.
Juhkentali vanim asustus tekkis arvatavasti Pleekmäele Härjpea jõe äärde praeguse Kaasani kiriku lähikonnas, mille arheoloogilised leiud pärinevad juba ajaarvamise eelsest ajast. Ka Tallinna linna tekkides asus seal käsitööliste asula. Asula äärde rajasid tsistertslased 13. sajandil Tiigiveski. Aja jooksul levis tiheasustus praeguse keskturu suunas ja kuhu selle piir jäi praeguse Keldrimäe tänava kohal püsima 19. saj lõpuni. Ühtlasi jäi varasem asustus valdavalt praeguse Keldrimäe asumi alale. Sellest on alles vaid Tiigiveski ja Juhkentali tn 14 asuv nn Pagarimaja.
Kui linna tekkides ehitati Härjapea jõele vesiveskid, siis neist kõige võimsam oli Ülemiste mäe küljele rajatud Ülemiste veski, mida nimetati ka Kuningaveskiks. Selle lähedale rajati mäe alla veel 2 veskit. Veskid olid kuni 19. sajandini linna väga olulised rajatised ja kui 17. sajandil rajati nende juurde esimese Tallinna paberitöösturi Lorenz Jauchi poolt suvemõis, määras see domineeriva Juhkentali identiteedi kujunemise. See toimus aga hoopis seoses Tallinna sattumisega Vene tsaaririigi koosseisu ja saamisega selle sõjaväe asukohaks, kujuures sadama kõrval koondus militaartegevus hilisema Juhkentali alale. Sõjaväe kõrval jäi identiteedi aluseks ka tööstus, kuigi see piirdus valdavalt Ülemiste mäe piirkonnaga, ja kogu piirkonda läbinud ja maastikku vorminud Härjapea jõgi koos oma liivaväljadest tagamaaga.
Uus Keldrimäe identiteet pärineb alles 1970.-ndatest, kui 1944 pommitamisest järele jäänud varasema hoonestuse asemele hakati rajama uut kõrgetest plokkmajadest magalat. Ebaselgetel ajenditel hakati seda nimetama Keldrimäeks. Keldrimäe ei moodusta terviklikku piirkonda, kuid 1991 määratud asumipiirid on kohalike teadvusse jõudnud. Siiski on väga kaalukad põhjused ühendada see ülejäänud Juhkentaliga. Loodusliku-kultuurilise pärandi kõrval on oluline asjaolu, et tihedasti hoonestatud ja ülerahvastatud Keldrimäel puudub rekreatsiooniala, samas kui vähese elanikkonnaga ja suurepäraste rekreatsioonivõimalusega jäänuk-Juhkentali ei ole suuteline asumina toimima. Sellel põhjusel on 2013 asutatud Juhkentali Selts loodud ühendama praegusi Juhkentali asumit ja Keldrimäe asumit.
Ühtlasi on võimalik luua asumikeskus eelkõige Keldrimäe keskturu alale, samas kui piirkonna mõlemad koolimajad asuvad jäänuk-Juhkentalis. Piirkonna 3 lasteaeda asuvad aga Keldrimäe asumis. Kohalik peatänav asub samas jäänuk-Juhkentalis. Taasühendamise kaudu on võimalik piirkond muuta vägagi elujõuliseks ja perspektiivikaks.